Kolmas kampsun

 



Pilte sorteerides avastasin, et olen unustanud näidata mais viimasena kootud kampsunit!

Kampsun on tehtud Langi Baby Cottonist ja uuele ilmakodanikule ka juba üle antud.

Uuele ilmakodanikule

 

Alates märtsi lõpust ei ole ma torte enam tervislikel põhjustel teha saanud, kuid loodan sellega jätkata uuesti sügisel. Siis peaks olema ka muu elu-olu paika loksunud.

 

 

Aga ega ma niisama olla oska, mistõttu hakkasin uuesti kuduma.

 

Facebookist leidsin ühe laheda lehe ka, kust saab kvaliteetlõngu koostellida ja arutleda kudumis-heegeldamisteemadel. Muidugi leidsin ma sealt kohe ka ägedaid lõngu,mida osta ja uus tellimuski sisse antud, nii et ootusärevus on sees, sest tellitud lõngad peaksid saabuma millalgi mais.

 

Aga valminud on kaks  kampsunit vastsündinule ja vankritekk. Vankritekk on valminud suures osas just meditsiiniasutusi külastades, olles haiglas sees või tehes GTT-d.

 

 

 

Teki tegemiseks kasutasin kodus olemasolevaid lõngu ära: Adriafili Sierra Andina - lõheroosa, naturaalvalge ja beez. Teki äär on heegeldatud aga Lana Gatto Vip`ist. Tekk ise ülimalt lihtsalt tehtud - tervenisti ripsiline pind.

 

 



 

Valmis on saanud ka kaks kampsunit. Neist esimene on kootud jällegi kodus  lõngakorvis olnust: Adriafil`i Sierra Andina`st.

 

Teise kampsuni tegin aga sealt samast eelpoolmainitud FB lehelt ostetud lõngadest  - Lang`i Baby Cotton´ist.

 

 

Hetkel on pooleli ka kolmas kampsun, kuid selle teen poisslapsele ja lõngaks kasutan ikka Lang`i Baby Cotton`it :).

Minu magus maailm... ja killuke soolast

 

Martsipanikattega tordid:

 

Kodujuustuvaht kirssidega

Kohupiima-vahukoore ja vaarikatega

Kohupiima-vahukoore ja vaarikatega

Kohupiima-vahukoore ja vaarikatega

Šokolaaditäidise ja mustsõstratoormoosiga

Šokolaaditäidis, vaarikad ja mustsõstrad

Šokolaaditäidise ja vaarikatega

 

Suhkrumassikattega tort:

 

 



Šokolaaditordid:

 

Šokolaadi-vahukoore- vaarikatort

 

Šokolaaditäidis ja vaarikad

 

Küpsisetort koduse mustsõstratoormoosi ja mustadesõstardega

 

Šokolaaditäidis ja vaarikad

 

Hapukirss ja šokolaaditäidis

 

Puuviljatort:

 

 

Brownie - toorjuustutort:

 

 

 Kreemikattega tordid:

 

Šokolaaditäidis, vaarikad

Kohupiima-vahukooretort vaarikatega

Kohupiima-vahukooretort maasikatoormoosiga

 

Tuunikala võileivatordid:



 

 

 

 

 

 

 

Käidud, nähtud, tehtud

14. veebruaril tähistasime Rogeriga oma 11. kooselu aastapäeva. 13. veebruari õhtul tegi Roger ettepaneku sõita Haapsallu seda tähistama. Mõte hakkas mulle koheselt meeldima, kuna mõni päev enne seda olin ma ka ise Haapsalust mõelnud, kuna liiga kaua aega on möödunud, kui seal viimati käisime.
 

 

 

14.ndal alustasime sõitu Haapsallu peale lõunat kella kahe paiku. Olin endale hommikuks planeerinud tordi tegemise ning tahtsin selleks katsetada oma uusi vorme, mis jõudsidki minuni alles enne lõunat. Sellepärast ka väljasõidu start venis.

 

Haapsallu jõudes käisime esmalt Noraga Iloni Imedemaal, kus oli hiljuti lõppenud mahukas remont ja uuendustööd. Oh, kui armas koht see ikka on. Noral oli lustimist küllaga, boonuseks sain mina häid ideid ja mõtteid Nora toa kujundamiseks ning mänguasjade meisterdamiseks.

 

 

 

 

 

 

 Peale Imedemaad jalutasime promenaadil ning nautisime vaikset ja rahulikku Haapsalu idülli. Mingiks hetkeks oli kõht ikka väga tühjaks läinud ning me läksime sööma. Kahjuks kohanimi mulle ei meenugi, aga toidud olid seal mõnusalt kodused. Viimasel ajal väljas söömas käies olemegi valinud söömiskoha pigem koduste toitude järgi  ja seda just eelkõige Nora peale mõeldes.

 

Väljas oli juba pime ja aeg hiline, seadsime suuna jälle kodupoole. Müüriääre kohvikusse sel korral ei läinudki kooki sööma, sest kodus ootas meid toorjuustutordike.

 

Toorjuustutort

Hiljem Roxiga küll arutasime, et oleksime pidanud Haapsallu ikka varem startima ning tordi teo oleksin pidanud eelmisesse õhtusse jätma. Samas jälle oli koju jõudes mõnusalt värske ja magus ampsuke võtta. Aga igatahes rahule me oma sõiduga kokkuvõttes jäime ja see ongi põhiline.

 

 

 

Ja siis jõudiski kätte juba Vabariigi aastapäev. Õhtuks kutsusime naabrid endale külla - Noral ja Mattiasel oli lõbu laialt ning lapsevanemad said mõnusasti lobiseda. Hästi tore õhtu oli.

Nora värvitöö loovustunnis

 

Kodujuustu- ja LC täidisega  Vabariigi aastapäeva tort

Menüüs oli mustleib, kilu, muna ja või. Värske salat ja kartulisalat

Ja vastlapäev oli. Olen ikka püüdnud igal aastal ise vastlakukleid teha, kuid kuklitegu pole õnnestunud ning kui kukkel ei õnnestu, siis on ju kogu krempel vussis. Sel aastal mul kuklitegu aga õnnestus ja kuklid maitsesid imeliselt. Kokku tuli kukleid üle 30 tüki, nii et saime neid ikka mitu head päeva süüa!

 

Sel ajal kui mina kukleid tegin, oli Nora memmega väljas jalutamas ning koju jõudes ulatas Nora mulle esimest korda lilled, mis korjati memme abiga. Ilus hetk oli!

Räsitud, kuid meeletult armas päkapikk

Kuskil 21 aastat tagasi, ilmus mu ellu ühel detsembrikuu päeval üks pisike päkapikk. Lihtsalt tuli, minu juurde, ja oli kuni kuuenda jaanuarini. Ja nii igal aastal, detsembris, täiesti ootamatul ajal, oli ta tagasi ning haihtus jaanuari alguses. Mul on tänaseni meeles see ootusärevus, millal ta ometi kord tuleb mu juurde ning see rõõmutunne taaskohtumisest.

 

Eelmisel aastal ehk 2013 detsembris ilmus ta eikusagilt minu lapse juurde. Lihtsalt tuli, niisamuti...

 

Kokkulapitud päkapikk

 

 

Kuid sel talvel sai ta natuke  pisikese preili sõrmede poolt räsida ning vajas jaanuari alguses kokkulappimist.

 

Väike, räsitud päkapikk

 

Väike, räsitud päkapikk

 

Tegin pisikesed parandustööd ning siiralt loodan, et kohtume taas 2014 lõpus, ühel täiesti suvaliselt detsembrikuu päeval.

Järgmise postituse peaks taas magusa tegema...

Väike fotojäädvustus jaanuarikuu viimasest nädalavahetusest

 

Üks päev saatis isa mulle e-kirja, kus teatas naljaga pooleks, et tema hakkab (toidu)blogi pidama ning tegi sellega seoses ka oma esimese sissekande: Kiluvõileivad :). Isa esimene sissekanne minu e-mailile oli äärmiselt humoorikas, vürtsitatud rohkete piltidega kogu tegevusest. Sellest tulenevalt tekkis meil hiljem telefoni teel arutelu blogi pidamisest. Isa algselt küll pelgas, et ehk ei saa ma tema naljast aru ning mõtlen, et ta norib mind, kuna ma ju kirjutan vahel harva blogisse ja fb-sse panen tordi pilte. Aga ma selgitasin talle enda eesmärki, miks mina seda teen: ma teen seda enese jaoks - et ei unustaks enda jaoks olulist. Mõtled ju küll, et seda ja seda ei unusta, aga ikkagi... ununeb... Sellepärast ongi tore, enese jaoks olulised ja märkimist väärivad sündmused, tegevused, olukorrad  nn. paberile panna :).

 

 

Täpselt nagu jaanuarikuu viimane nädalavahetus. Laupäeva õhtul toimus Mustamäe Kirikuaias Tule ja Jää peo raames Kuuskede Põletamine ja Valguse Vägi. Eelmisel aastal toimus see praktiliselt meie oma kodu hoovis, kuid tol korral jõudsime kohele alles siis, kui sündmuse kulminatsioon oli juba toimunud. Sel korral jõudsime kohale õigeks ajaks ning saime natuke oodatagi. Ilm oli karge ja pikapeale hakkas ikka külm naha vahele pugema. See aasta oli kuuskedest tehtud üks suur ja võimas tuleskulptuur - Hobune. Kui see Hobune tuld võttis, oli ikka ilus ja soe :) vaatepilt. Kõnedest meeldis mulle enim viimase mehe oma (kahjuks ei tuvastanud ma kaugelt, kes oli kõnepidaja), kuid kummitama jäi tema öeldu: ``Inimesed Teil on üks viga, Te ei tea, kui ilusad Te olete!``

 

 

Pühapäeval käisime Keila juga kaemas. Vaatepilt, mis avanes oli võrratu - lumi ja jää  ning vastav ilmastikuolu suudavad siia ilma luua ilusaimat kunsti.

 

Pilte oli sel korral raske teha, kuna sellise külmaga ei tahtnud me fotoka patareid koostööd teha, varu akud võtsime küll kaasa, kuid need unustasime eelnevalt laadida :). 

 



 

 

 

Vaade Türisalu pangalt