Üks päev saatis isa mulle e-kirja, kus teatas naljaga pooleks, et tema hakkab (toidu)blogi pidama ning tegi sellega seoses ka oma esimese sissekande: Kiluvõileivad :). Isa esimene sissekanne minu e-mailile oli äärmiselt humoorikas, vürtsitatud rohkete piltidega kogu tegevusest. Sellest tulenevalt tekkis meil hiljem telefoni teel arutelu blogi pidamisest. Isa algselt küll pelgas, et ehk ei saa ma tema naljast aru ning mõtlen, et ta norib mind, kuna ma ju kirjutan vahel harva blogisse ja fb-sse panen tordi pilte. Aga ma selgitasin talle enda eesmärki, miks mina seda teen: ma teen seda enese jaoks - et ei unustaks enda jaoks olulist. Mõtled ju küll, et seda ja seda ei unusta, aga ikkagi... ununeb... Sellepärast ongi tore, enese jaoks olulised ja märkimist väärivad sündmused, tegevused, olukorrad nn. paberile panna :).
Täpselt nagu jaanuarikuu viimane nädalavahetus. Laupäeva õhtul toimus Mustamäe Kirikuaias Tule ja Jää peo raames Kuuskede Põletamine ja Valguse Vägi. Eelmisel aastal toimus see praktiliselt meie oma kodu hoovis, kuid tol korral jõudsime kohele alles siis, kui sündmuse kulminatsioon oli juba toimunud. Sel korral jõudsime kohale õigeks ajaks ning saime natuke oodatagi. Ilm oli karge ja pikapeale hakkas ikka külm naha vahele pugema. See aasta oli kuuskedest tehtud üks suur ja võimas tuleskulptuur - Hobune. Kui see Hobune tuld võttis, oli ikka ilus ja soe :) vaatepilt. Kõnedest meeldis mulle enim viimase mehe oma (kahjuks ei tuvastanud ma kaugelt, kes oli kõnepidaja), kuid kummitama jäi tema öeldu: ``Inimesed Teil on üks viga, Te ei tea, kui ilusad Te olete!``
Pühapäeval käisime Keila juga kaemas. Vaatepilt, mis avanes oli võrratu - lumi ja jää ning vastav ilmastikuolu suudavad siia ilma luua ilusaimat kunsti.
Pilte oli sel korral raske teha, kuna sellise külmaga ei tahtnud me fotoka patareid koostööd teha, varu akud võtsime küll kaasa, kuid need unustasime eelnevalt laadida :).
 |
| Vaade Türisalu pangalt |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar