Käidud, nähtud, tehtud

14. veebruaril tähistasime Rogeriga oma 11. kooselu aastapäeva. 13. veebruari õhtul tegi Roger ettepaneku sõita Haapsallu seda tähistama. Mõte hakkas mulle koheselt meeldima, kuna mõni päev enne seda olin ma ka ise Haapsalust mõelnud, kuna liiga kaua aega on möödunud, kui seal viimati käisime.
 

 

 

14.ndal alustasime sõitu Haapsallu peale lõunat kella kahe paiku. Olin endale hommikuks planeerinud tordi tegemise ning tahtsin selleks katsetada oma uusi vorme, mis jõudsidki minuni alles enne lõunat. Sellepärast ka väljasõidu start venis.

 

Haapsallu jõudes käisime esmalt Noraga Iloni Imedemaal, kus oli hiljuti lõppenud mahukas remont ja uuendustööd. Oh, kui armas koht see ikka on. Noral oli lustimist küllaga, boonuseks sain mina häid ideid ja mõtteid Nora toa kujundamiseks ning mänguasjade meisterdamiseks.

 

 

 

 

 

 

 Peale Imedemaad jalutasime promenaadil ning nautisime vaikset ja rahulikku Haapsalu idülli. Mingiks hetkeks oli kõht ikka väga tühjaks läinud ning me läksime sööma. Kahjuks kohanimi mulle ei meenugi, aga toidud olid seal mõnusalt kodused. Viimasel ajal väljas söömas käies olemegi valinud söömiskoha pigem koduste toitude järgi  ja seda just eelkõige Nora peale mõeldes.

 

Väljas oli juba pime ja aeg hiline, seadsime suuna jälle kodupoole. Müüriääre kohvikusse sel korral ei läinudki kooki sööma, sest kodus ootas meid toorjuustutordike.

 

Toorjuustutort

Hiljem Roxiga küll arutasime, et oleksime pidanud Haapsallu ikka varem startima ning tordi teo oleksin pidanud eelmisesse õhtusse jätma. Samas jälle oli koju jõudes mõnusalt värske ja magus ampsuke võtta. Aga igatahes rahule me oma sõiduga kokkuvõttes jäime ja see ongi põhiline.

 

 

 

Ja siis jõudiski kätte juba Vabariigi aastapäev. Õhtuks kutsusime naabrid endale külla - Noral ja Mattiasel oli lõbu laialt ning lapsevanemad said mõnusasti lobiseda. Hästi tore õhtu oli.

Nora värvitöö loovustunnis

 

Kodujuustu- ja LC täidisega  Vabariigi aastapäeva tort

Menüüs oli mustleib, kilu, muna ja või. Värske salat ja kartulisalat

Ja vastlapäev oli. Olen ikka püüdnud igal aastal ise vastlakukleid teha, kuid kuklitegu pole õnnestunud ning kui kukkel ei õnnestu, siis on ju kogu krempel vussis. Sel aastal mul kuklitegu aga õnnestus ja kuklid maitsesid imeliselt. Kokku tuli kukleid üle 30 tüki, nii et saime neid ikka mitu head päeva süüa!

 

Sel ajal kui mina kukleid tegin, oli Nora memmega väljas jalutamas ning koju jõudes ulatas Nora mulle esimest korda lilled, mis korjati memme abiga. Ilus hetk oli!