Tegime perega pühapäeval 2. septembril mõnusa jalutuskäigu rannas. Ilm oli septembrikuule kohaselt tuuline ja jahedavõitu, mis annab aimu peatsest sügise saabumisest.
Meie peres on ikka sedasi, et loodusesse minek kujuneb pea alati välja nii, et vaateid naudime läbi kaamerasilma. Igal sammul tekib kas minul või abikaasal uus idee või nägemus lahedast kompositsioonist, objektist või vaatest, mis vaja loomulikult fotole püüda.
Kaunid vaated merele, kõrvulukustav kohin kõrvades, lohesurfarid hullamas metsikutes lainetes ja väikesed huvitavad leiud rannaliivast vajasid ka seekord jäädvustamist.
Ja õhtul üllatas meie pisitütreke, et oskab end kõhuli keerata.
Milline imeline päev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar